Maailma kiireimad trükkijad: kinnitatud rekordid ja mida need tähendavad

Rekordid ühe pilguga

Loe kõigepealt veergu „kui kaua“. Enamik vaidlusi „kiireima trükkija“ üle on tegelikult vaidlused selle üle, milline pikkus loeb.

Barbara Blackburn: kuulus väide ja mida kontrolliti

Barbara Blackburn (1920–2008) on nimi, mille enamik loetelusid esimesena välja toob. Tema Wikipedia artikkel esitab nii väited kui ka reservatsioonid ning mõlemad on olulised.

Ta õppis Dvoraki paigutuse 1938. aastal. 1976. aasta Guinnessi rekordite raamat ütles, et ta oli Dvoraki lihtsustatud klaviatuuril „hoidnud kiirust 170 w.p.m.“. 1985. aasta väljaanne ütles, et ta suudab „hoida 150 wpm 50 minutit“, mis teeb viie märgi kohta sõnas 37 500 klahvivajutust. 1985. aasta Seattle Timesi artikkel kirjutas tema väitest, et ta trükkis 212 WPM „lühikest aega“, ütlemata, kui lühikest.

Nüüd reservatsioonid. Guinness võttis tema rekordid vastu ilma ametliku testita. Üks Dvoraki paigutuse eestkõneleja kirjutas toimetajatele tema nimel ja artikkel ütleb, et temal endal polnud Guinnessi inimestega kunagi mingit kontakti. Tema kanne eemaldati 1980. aastate keskel (artikkel nimetab nii 1986. kui ka 1987. aasta väljaannet) ja Guinness põhjendas, et elektri- ja arvutijuhtimisega kirjutusmasinatel tehtud rekordeid „ei saa mingi täpsusega võrrelda“.

Avalikult on kirjas üks test ja see läks halvasti. 1985. aasta jaanuaris võistles ta David Lettermani hilisõhtuses saates saate produktsiooniassistendi Barbara Gainesiga IBM Selectricul. Tema leht oli vigu täis. Hilisem kordus näitas, et tema parem käsi oli olnud ühe klahvi võrra paremal, nii et „vead“ olid tema tavaline trükkimine ühe klahvi võrra nihkes. See ei tõesta 150 WPM-i arvu, kuid ei lükka seda ka ümber.

Seega: trükkija, kes oli selgelt väga kiire, kuid kelle põhinäitajaid ei mõõtnud keegi sõltumatult. Kui sind huvitab tema loo paigutuse pool, siis meie artikkel QWERTY vs Colemak vs Dvorak räägib, mida tõendid Dvoraki kohta ütlevad.

Stella Pajunas: 216 sõna minutis

Guinness World Records nimetab Stella Pajunast, hilisema nimega Mrs Garnand, kategoorias „kiireim trükkija elektroonilisel kirjutusmasinal“. Ta trükkis 1946. aastal Chicagos IBM-i masinal ühe minutiga 216 sõna ja Guinness ütleb, et rekordit mõõdetakse sõnades minutis, millest on vead maha arvatud.

Üks minut, kirjutusmasinal, vead maha arvatud: kõige lähem asi ametlikule sprindirekordile ja 80 aastat vana.

Rekordid, mida Guinness praegu loetleb

Guinness sertifitseerib endiselt lühikesi ja täpselt piiritletud trükkimisülesandeid. Kaks, mille kinnitasime:

• Kiireim aeg tähestiku trükkimiseks: Kunal Jatav Indiast, 3,17 sekundit, 24. mail 2026 Orais Uttar Pradeshis, ületades varasema 3,25. Reeglid nõuavad ladina tähestikku, iga tähe vahel üks tühik.
• Kiireim aeg numbrite 1 kuni 50 trükkimiseks: Jhon Riel Grumal, 11,53 sekundit, 10. detsembril 2023 Taguig City's Filipiinidel, iga numbri järel punkt.

Tühikutega tähestik on 51 märki. 51 märki 3,17 sekundiga on umbes 965 märki minutis ehk viie märgi kohta sõnas 193 WPM. Numbrirekordis on vähemalt 141 märki (91 numbrit ja 50 punkti), mis teeb umbes 147 WPM. Mõlemad on pähe õpitud jadad, mida trükitakse mõni sekund, nii et need räägivad rohkem sõrmede kiirusest kui enne nägemata teksti trükkimisest.

Aga stenotüüp?

Kohtustenografistid kirjutavad stenotüübil, vajutades mitut klahvi korraga, et moodustada üheainsa löögiga terveid silpe või sõnu. Guinness nimetab kiireimaks reaalajas kohtustenografistiks Mark Kislingburyt, 360 WPM 97,23% täpsusega, mis saavutati USA kohtustenografistide ühingu (National Court Reporters Association) kokkutulekul Houstonis 30. juulil 2004.

See on märkimisväärne rekord, kuid stenotüübi akord annab korraga palju märke, nii et selle WPM-i ei saa klaviatuuri omaga võrrelda.

Intersteno maailmameistrivõistlused

Peamist rahvusvahelist trükkimisvõistlust korraldab Intersteno ehk Rahvusvaheline Info- ja Kommunikatsioonitöötluse Föderatsioon, mille kongresside ajalugu ulatub aastasse 1887. 54. kongressil Katowices 2024. aasta juulis peeti maailmameistrivõistlused teksti tootmises, teksti parandamises, tekstitöötluses, helisalvestise transkribeerimises ja kõne salvestamises.

Teksti tootmine on trükkimiskiiruse testile kõige lähem ala ja selle reeglid näitavad, mida tähendab püsiv kiirus. Võistlejad trükivad 30 minutit trükitud tekstist. Iga viga maksab 100 trahvipunkti, vigade osakaal ei tohi ületada 0,25% ja täiskasvanud vajavad ainuüksi paremusjärjestusse pääsemiseks vähemalt 360 märki minutis ehk 72 WPM.

Taset näitavad kaks tulemust. Katowices saavutas Horvaatia võistleja Andrea Wawrzynek teksti tootmises kolmanda koha tulemusega 718,8 märki minutis, mis on Horvaatia rekord, nagu teatas Horvaatia ajakiri Daktilosfera. See on umbes 144 WPM, mida hoiti pool tundi enne nägemata tekstil. 2011. aastal teatas Tšehhi uudisteportaal Novinky, et toona 18-aastane Luboš Beran võitis Pariisis 30-minutilise ümbertrükkimise ala kulla ametliku tulemusega 596 lööki minutis, pärast seda kui kohtunikud olid iga vea eest maha arvanud 100 lööki. Sama artikkel ütles, et 16-aastasena oli ta kord lühikese lõigu jooksul trükkinud üle 1 000 löögi minutis, koos vigadega.

Kui lugeda üks löök üheks märgiks, on see umbes 200 WPM spurdis versus umbes 119 WPM ametliku 30-minutilise tulemusena: sprindi ja meistrivõistluste vahe ühe inimese peal.

Võistlustrükkimine

Teine avalik formaat on omavahelised trükkimisvõistlused. Ultimate Typing Championshipi pani käima klaviatuuritootja Das Keyboard. Esimeses finaalis SXSW-l Austinis 2010. aasta märtsis alistas Sean Wrona Nate Boweni võidusõitudes kiirusega 163 ja 124 WPM. 2020. aasta võistlusel, millest kirjutas Lõuna-Aafrika tehnikaväljaanne Gadget, alistas 17-aastane Anthony Ermolin Wrona; tema parim võidusõidu kiirus oli 210,40 WPM ja keskmine kogu finaali peale 180,88.

Võidusõidu kiirused ja meistrivõistluste tulemused ei ole võrreldavad. Võidusõit on lühike omavaheline sprint ühel tekstilõigul, Intersteno teksti tootmine aga kestab 30 minutit ja karistab iga vea eest raskelt.

Sprint versus püsiv kiirus: miks 300+ WPM väited on lühikesed spurdid

Wikipedia artikkel sõnadest minutis ütleb otse: mõned trükkijad on hoidnud üle 300 WPM 15-sekundilises testis lihtsate ingliskeelsete sõnadega.

15-sekundiline test soosib võimalikult kiiret tulemust mitmel moel:

• 300 WPM juures on 15 sekundit 75 sõna, umbes 375 märki. Üks komistus on suur osa testist, kuid ilma komistuseta jooks on ka piisavalt lühike, et juhtuda juhuslikult.
• Sõnad on lihtsad ja levinud, nii et lugeda on vähe ja võõrast pole midagi.
• Väsimusel pole aega tekkida, ja just seda testib 30-minutiline ala nagu Intersteno oma.
• Rekord on paljude katsete parim. Kes teeb lühikest testi sadu kordi, avaldab kõige õnnelikuma.

Arvutus näitab ka, kui äärmuslik see on. 300 WPM on 25 märki sekundis, keskmiselt üks iga 40 millisekundi tagant. Suurimas tavaliste trükkijate uuringus, Dhakali ja kolleegide 2018. aasta töös, oli keskmine vahe klahvivajutuste vahel umbes 239 millisekundit. Kiirused nagu 300 sõltuvad sellest, et järgmine klahv vajutatakse enne, kui eelmine on vabastatud: sama uuring leidis, et keskmine vabatahtlik tegi seda 25% klahvivajutuste puhul ja kiired trükkijad 40 kuni 70% puhul.

Miski sellest ei tee 300 WPM-i spurti võltsiks. See teeb sellest sprindirekordi, mida tuleb võrrelda teiste 15-sekundiliste tulemustega, mitte viieminutilise testiga.

Kuidas me väga kiireid tulemusi käsitleme

Arvesse minemiseks peab meie test kestma vähemalt 15 sekundit või 10 sõna. Iga ajastatud tulemus üle 130 WPM, millel on ka ebatavaline ajastus, salvestatakse ja näidatakse sulle, kuid hoitakse avalikest edetabelitest eemal, kuni oled läbinud kordustesti. See on umbes kaks ja pool korda Dhakali uuringu 51,56 WPM-i keskmine ja igaüks, kes tõesti nii kiiresti trükib, suudab seda teha kaks korda. Kõik reeglid on pettusevastase kaitse artiklis.

Kui tahad näha oma sprindi- ja püsikiirust kõrvuti, tee samal päeval 30-sekundiline test ja 5-minutiline test. Vahe on normaalne; artikkel miks su WPM eri saitidel erineb selgitab, kuidas testi pikkus numbrit muudab, ja milline trükkimiskiirus on hea paneb su tulemuse konteksti.

Korduma kippuvad küsimused

Kes on maailma kiireim trükkija?

Kellelgi pole praegu kehtivat kinnitatud rekordit klaviatuuril trükkimises mõne tähendusrikka pikkuse peale. Guinness loetleb Stella Pajunast, 216 WPM ühe minuti jooksul 1946. aastal. Barbara Blackburni 150 WPM 50 minuti jooksul oli kirjas, kuid seda ei testitud kunagi.

Kas keegi on trükkinud 500 WPM?

Klaviatuuril mitte, niipalju kui ükski rekord näitab. Kõrgeim Guinnessi arv, mille leidsime, on 360 WPM stenotüübil. 500 WPM tähendaks klahvivajutust iga 24 millisekundi järel.

Kas 200 WPM on võimalik?

Jah, lühikeste spurtidena. Pajunas trükkis ühe minutiga 216 sõna ja 2020. aasta Ultimate Typing Championshipi võitja jõudis võidusõidus 210,40 WPM-ini. 30 minuti peale jäävad meistrivõistluste tulemused sellest tublisti alla.

Kes on India kiireim trükkija?

Guinness nimetab tähestiku kiireimaks trükkijaks Kunal Jatavi Oraist Uttar Pradeshist, 3,17 sekundit 2026. aastal. Kinnitatud India rekordit lausete trükkimises kindla pikkuse peale me ei leidnud.

Milline on trükkimiskiiruse maailmarekord WPM-ides?

Üks minut kirjutusmasinal: 216 WPM (Pajunas, 1946). 15-sekundilistes internetitestides on lihtsate sõnadega teatatud tulemustest üle 300 WPM, kuid ühtegi Guinnessi sertifitseeritut me ei leidnud.